Pärnus

Kuigi mind nii kenasti Võrumaale meelitati, siis seekord sattusime siiski Pärnusse, kus sooja ilmaga on mõnus end meres kastmas käia. Ega mulle ei meeldi päikese käes peesitamine, suur ujuja ka pole, ainult vette on mõnus niisamagi sulpsima minna. Lapsed on samasugused, ainult selle vahega, et vees ei jää nad kaladest sugugi maha :) Vesi oli imesoe! Õhk ka! Ei mäletagi Eestis, et vette oleks saanud nõnda pikaks ajaks jääda ning kaldale tulles oli ikka soe! Rahvast oli palju, kuigi nädalavahetuse külastajate arv oli vist igasuguseid rekordeid löönud! Jäime ka ilma suurest vihmast, mis Tallinna kimbutas. Suured pilved tõusid küll eemal üles ning tugev mürin andis märku äikesest, isegi mõnda välku nägin tumeda taeva taustal. Kuid Pärnu rand jäi kangekaelselt päikese särava pilgu alla.

Tegelikult me valisime aega, kui päike juba madalam ja ei kõrvetanud endam liiga palju. Ühel hommikul läksid lapsed veekeskusesse möllama, teisel jalutasime niisama linnas ringi. Käisime Uue kunsti muuseumis, kus Mari arvas, et ta on nüüd "scarred for life". Näitus mehest ja naisest oli tema jaoks natuke liiga moodne :) Kuigi talle ikka mõni asi meeldis ka.

Istusime pargipingil, limpsisime jäätist ning leidsime kiige ja karusseli, kus lapsed tükk aega lõbusalt mängisid. Ei tähenda sugugi, et juba teismeline ollakse :)

Õhtul sai sõpradega koos katlasse tehtud lõkketule ääres istuda ning grill-liha nosida, sel ajal kui sääsed meie kallal maiustasid. Taustaks Tervise keskuses peetava Elmari tantsuõhtu laulud.

Pärnu on hästi armas hulga lilledega kaunistatud linn, kuidagi rahulik ja mõnus, inimesed ka! Ainult taas kord peeti meid soomlasteks ning Kirkele torgati pihku mingi soomekeelne leheke, millest ta sõnagi aru ei saanud. Arvas, hea, kui emme tõlkimas on ja eks ma siis tõlkisin teadet, et osava mustkunstniku võib Helsinkis lausa koju kutsuda! Päris palju oli soomlasi, koos laste ja lasteta. Vaatasin neid rannas ning mõtlesin, kui tore neil on. Ei peagi kuhugi kaugele Egiptimaale või Kanaaridele sõitma. Saab nüüd lähemalgi rannamõnusid nautima tulla.

Meie peatuskoht polnud ei rannast ega kesklinnast väga kaugel, üsna kuulsa helilooja David Oistrahhi suvituskoha lähedal (parasjagu oli isegi temanimeline festival käimas), ning minu meelest võiks selles linnas täiesti elada, kui ainult tööd ka oleks. Veel parem muidugi, kui saaks niisama lulli lüüa ja raha tilguks kusagilt kontole. Aga noh... unistada vahel võib :)