...ehk kuidas lapsed hakkasid vastuvaidlemata juurvilja sööma. Eile nimetasin shokolaadiküpsiseid, mis tehtud spinati-mustikapüreega. Täna kirjutan täpsemalt, kust sellised ideed tulnud. Olen ju ennegi riivitud porgandit, õuna ja kõrvitsat küpsetistes kasutanud (kusjuures kõrvitsasai, mis pärmitaignast tehtud tuleb eriliselt hea ja seisab kaua pehmena).
Mõni aeg tagasi sattusime Mariga nägema Jessica Seinfeld'i, kes oli andnud välja raamatu Deceptively Delicious, milles on terve hulk retsepte laias valikus nii soolasteks kui magusateks toitudeks ning mille valmistamiseks on kasutatud juurviljapüreesid. Toidutegemise põhimõte tundus väga huvitav - peida võimalikult sama värvi püree roa sisse, millega lapsed harjunud. Valmista igat sorti püreesid ning hoia sügavkülmas varuks, kust neid vajadusel kergesti kasutada saab (või kasuta lastele mõeldud püreesid). Nii et järgmisena kärmesti arvuti taha asja uurima (ja sattusingi peedikoogi peale :)
Tuli välja, et umbes samal ajal oli teinegi sarnane raamat ilmunud - The Sneaky Chef autoriks Missy Chase Lapine. Muidugi käib nüüd väike sõda selle vahel, kes oli esimene. Minu meelest polegi sel tähtsust, sest idee ise on uskumatult lihtne, mis võtab vanematelt peavalu ja igapäevase kamandamise: „Söö porgandid (või asenda vastavalt pakutava juurviljaga) ära!”
Shokolaadiküpsised (pildil):
1kl jahu (võrdsetes kogustes nisujahu,
täisteranisujahu ja nisuhelbeid ehk wheat germ - ei ole kindlasti kohustuslik, kuid muudab veelgi tervislikumaks küpsised - peaasi, et kokku on 1kl jahu)
½ tl soodat
½ tl soola
¼ kl kakaod (mitte joogipulbrit)
8 spl võid
¼ kl suhkrut
¼ kl pruuni suhkrut
1 muna
1 tl vaniliini
6 spl spinati-mustikapüreed
½ kl shokolaaditükke (chocolate chips)
1. Ahi sooja 185C (375F).
2. Sega jahu, sooda, sool, ja kakaopulber omavahel.
3. Vahusta toasoe või suhkruga, lisa juurde muna ja püree.
4. Ära unusta vaniliini (pulber sega jahuga, vedelik või-munaseguga).
5. Sega kõik kokku ning lisa shokolaaditükid. Võid panna juurde kuivatatud mustikaid või rosinaid, ise soovitan panna pähkleid.
6. Tõsta teelusikaga väikesed kuhjad plaadile ja küpseta umbes 12 kuni 14 minutit.
7. Kindlasti lase jahtuda enne kui lastele pakud, siis kaob igasugune spinati maitse!!!
Spinati-mustikapüreeks hauta 3 kl spinatit, mis tuleb püreeks muuta koos 1½ kl mustikate ja 1tl sidrunimahlaga (kasuta näiteks köögikombaini). Vajadusel lisa 3-4 spl vett. Ülejäänud püree pane ¼kl kogustes sügavkülma, kas kilekottidesse või väikestesse topsidesse.
Hetkel on mul mõlemad teosed raamatukogust kodus, et võrrelda, kumb mulle rohkem meeldib. Pean tunnistama, et viimati mainitud „The Sneaky Chef” istub pisut paremini oma retseptidega, kuigi teine on täis ilusaid värvilisi pilte (ja mulle meeldivad kokaraamatud piltidega :) Võib-olla olen pisut erapoolik, sest vahel on mul selline tunne, et mõni raamat tuuakse müügiks kasutatades ära kuulsa inimse nime ja kui tavainimene tuleb oma raamatut pakkuma, siis lükatakse see pikemalt mõtlemata kõrvale (nagu juhtus Sneaky Chef autoriga, kes juba paar aastat tagasi proovis seda trükki saada). Igal juhul täieneb mu kokaraamatute kogu just Sneaky Chef'iga.
Lõpuks lingid nende kodulehtedele; esimese alt leiab veel mõne retsepti: Sneaky Chef ja Deceptively Delicious.
Mõni aeg tagasi sattusime Mariga nägema Jessica Seinfeld'i, kes oli andnud välja raamatu Deceptively Delicious, milles on terve hulk retsepte laias valikus nii soolasteks kui magusateks toitudeks ning mille valmistamiseks on kasutatud juurviljapüreesid. Toidutegemise põhimõte tundus väga huvitav - peida võimalikult sama värvi püree roa sisse, millega lapsed harjunud. Valmista igat sorti püreesid ning hoia sügavkülmas varuks, kust neid vajadusel kergesti kasutada saab (või kasuta lastele mõeldud püreesid). Nii et järgmisena kärmesti arvuti taha asja uurima (ja sattusingi peedikoogi peale :)
Tuli välja, et umbes samal ajal oli teinegi sarnane raamat ilmunud - The Sneaky Chef autoriks Missy Chase Lapine. Muidugi käib nüüd väike sõda selle vahel, kes oli esimene. Minu meelest polegi sel tähtsust, sest idee ise on uskumatult lihtne, mis võtab vanematelt peavalu ja igapäevase kamandamise: „Söö porgandid (või asenda vastavalt pakutava juurviljaga) ära!”
Shokolaadiküpsised (pildil):1kl jahu (võrdsetes kogustes nisujahu,
täisteranisujahu ja nisuhelbeid ehk wheat germ - ei ole kindlasti kohustuslik, kuid muudab veelgi tervislikumaks küpsised - peaasi, et kokku on 1kl jahu)
½ tl soodat
½ tl soola
¼ kl kakaod (mitte joogipulbrit)
8 spl võid
¼ kl suhkrut
¼ kl pruuni suhkrut
1 muna
1 tl vaniliini
6 spl spinati-mustikapüreed
½ kl shokolaaditükke (chocolate chips)
1. Ahi sooja 185C (375F).
2. Sega jahu, sooda, sool, ja kakaopulber omavahel.
3. Vahusta toasoe või suhkruga, lisa juurde muna ja püree.
4. Ära unusta vaniliini (pulber sega jahuga, vedelik või-munaseguga).
5. Sega kõik kokku ning lisa shokolaaditükid. Võid panna juurde kuivatatud mustikaid või rosinaid, ise soovitan panna pähkleid.
6. Tõsta teelusikaga väikesed kuhjad plaadile ja küpseta umbes 12 kuni 14 minutit.
7. Kindlasti lase jahtuda enne kui lastele pakud, siis kaob igasugune spinati maitse!!!
Spinati-mustikapüreeks hauta 3 kl spinatit, mis tuleb püreeks muuta koos 1½ kl mustikate ja 1tl sidrunimahlaga (kasuta näiteks köögikombaini). Vajadusel lisa 3-4 spl vett. Ülejäänud püree pane ¼kl kogustes sügavkülma, kas kilekottidesse või väikestesse topsidesse.
Hetkel on mul mõlemad teosed raamatukogust kodus, et võrrelda, kumb mulle rohkem meeldib. Pean tunnistama, et viimati mainitud „The Sneaky Chef” istub pisut paremini oma retseptidega, kuigi teine on täis ilusaid värvilisi pilte (ja mulle meeldivad kokaraamatud piltidega :) Võib-olla olen pisut erapoolik, sest vahel on mul selline tunne, et mõni raamat tuuakse müügiks kasutatades ära kuulsa inimse nime ja kui tavainimene tuleb oma raamatut pakkuma, siis lükatakse see pikemalt mõtlemata kõrvale (nagu juhtus Sneaky Chef autoriga, kes juba paar aastat tagasi proovis seda trükki saada). Igal juhul täieneb mu kokaraamatute kogu just Sneaky Chef'iga.
Lõpuks lingid nende kodulehtedele; esimese alt leiab veel mõne retsepti: Sneaky Chef ja Deceptively Delicious.
Enne kui kommenteerima hakkan, vabandan juba ette rumala küsimuse pärast. Mis asi on spinat, et lapsed seda süüa ei taha? Minu kodukoha poodides ei ole seda müügil näinud, et võiks järele proovida ja ka sõna võtta. Kuna ta (vist) ei kasva 100 km raadiuses minu kodust, siis ta minu kohustusliku tervisliku toidu hulka ei kuulu.
VastaKustutaAga ülejäänud köögiviljad on küll üks parem kui teine: porgandid, kapsad, kaalikad (kui on ikka kuiv suvi olnud, siis kipuvad nad kibedaks muutuma), peedid, maapirn (sellel on veel nimesid - topinambur).
Minu tütar oli lapsena selline "imelik", et tema oli nõus kõiksugu köögivilju sööma ka keedetult, nii et sellega mul probleeme ei olnud. Eriti veel siis kui selgus, et neid võib süüa paksuksminemist kartmata.
Üks lemmikutest oli ahjukaalikas. Peale ahju kütmist õhtul enne magamaminekut, kui ahi juba veidi jahtunud oli, pakksisn kaalika fooliumisse ja pistsin ahju. Hommikul oli nii hea küpse kaalikas ahjust välja võtta. Hommikusöök missugune (hapukoorega või ilma). Nojah, aga sellist luksust saab lubada endale inimene, kelle on puuküttega ahi. Ma ei kujuta ette kaua võib kaalikas küpseda praeahjus.
Teine meie pere lemmiktoit köögiviljadest oli nn. "ajuvaba" toit (minu venna ristitud). Selleks tuleb panna ribi keema (sea-, vasika- või lambaribi - viimane annab parima maitse) sinna juurde panna kaalikaviilud, kui liha hakkab juba pehmemaks muutuma; siis poolekslõigatud porgandid, väiksemad võib ka tervelt panna ja kõige lõpuks kapsalohud (kui porganid on juba veidi haudunud). Toidu kõrvale võib ka veidi kartulit keeta, aga see pole ka oluline. Kui see "gemüse" valmis on, siis kastmeks olen hakkinud toorest sibulat või porrut või mõlemat. Need kausis pudrunuiaga pehmemeks tampinud ja potist leent peale valanud. See kaste on mõeldud nn. esimesel õhtul söömiseks, sest kui see valada potti köögiviljadele peale, siis läheb toit järgmiseks päevaks kindlasti hapuks. Tavaliselt tegin ma seda sellises koguses. et sai kahel õhtul süüa. Või vähemalt üritasin nii palju teha, aga üldiselt vaatasid mulle järgmisel hommikul potis vastu ainult mõned üksikud kapsaribad ja võib-olla veel paar kolm kaalikatükki. Sest see toit kadus potist ühe õhtu jooksul, siis kui ta juba veidi jahtuma hakkas.
-Katrin-
Spinat on üks väga tervislik taim (täis rauda ja muid häid asju), mis meenutab pisut hapuoblikat ja maitseb nagu rohi :) Ma ei arva, et Eestis seda eriti palju kasutatud on, aga ei julge pead anda.
VastaKustutaTegelikult söövad mu lapsed päris hea meelega minu pannitoitu. Panen pisut peekonit oliiviõliga pannile, sinna peale kapsast, porgandit, kaalikat ja kartulit. Siiani pole meil selle söömisega sõda tekkinud. Küll aga iga kord, kui ma proovin näiteks spargelkapsast (broccoli) taldrikule panna. Kirke on meil selline suurem valija, Mari on vähemalt nõus proovimagi! Meil oli selline „ühe-ampsu-toit” kohustus. Kui ikka väga ei meeldi (ja ma teadsin, et toit pisut erilisem), siis ma ei sundinud, aga enamasti piisas ühest ampsust ning lapsed sõid kõik ära.