Hüvasti vana, tere uus

Aasta esimesel päeval tervitas meid akna taga selline muinasjutumaa. Viinamarjad ja kiwiväädid olid kaetud paksu lumega. Terve öö ja päev on sadanud.

See talv on minu jaoks küll siiani olnud imeline. Kui palju parem on tuju, kui maa on paksu valge vaibaga kaetud :)

Uue aasta algus paneb mõtlema, mis olnud, mis tulemas. Paljud annavad endale lubadusi, aga enamasti kipuvad need kahjuks kusagile ajusoppidesse peitu pugema. Kindlasti meelega, et siis aegajalt välja pugeda ja tuju kurvaks muuta, miks me ei ole võimelised neid täitma. Sellepärast ei pea ma enam ammu mingit järge aastavahetusel, mis võiks olla või tulla; hoopistükkis teen seda pidevalt ajaga kaasas käies, sest kunagi ei tea ette, milliseid pöördeid elu teeb.

Ainuke lubadus, mille kunagi endale andsin, oli siin uue aasta tulles kirjutada oma isiklikust treenerist Mayast, kellega koos oleme hommikuti võimelnud juba pea poolteist aastat. Maya näeb just selline välja nagu ta siin pildi peal on ja on tegelikult üks kompuutriprogramm Yourself Fitness, mille on välja andud ResponDesign (originaalne versioon X-boxi ja Playstation'i jaoks).

Tegelikult lootsin, et nad on selleks ajaks jõudnud välja anda uuema versiooni, kuid mingi väga ameeriklik kohtuasi on kõike seda venitanud. Nimelt kaebas üks „Pulp Fiction'i” kirjutajatest kompanii kohtusse, et nad olevat tema idee varastanud...

Nagu ikka on siin ülimalt kerge iga väiksemagi asja pärast keegi kohtusse viia. Näiteks läks üks naine kohtusse McDonald'siga, sest ta olevat kuuma kohvi sülle pillanud, ja kuidas nad küll võisid NII kuuma kohvi müüa... Nüüd on neil igaks juhuks kindlasti umbes sarnased sildid üleval: „Ettevaatust, kuum kohvi ja meie ei vastuta!” Ma ei saa pead anda, sest me ei käi seal söömas. Meil on oma teised lemmikud, kui reisimas käime ja tee peal kiiresti midagi kõhtu on vaja saada (kanadalste Tim Horton's on absoluutne lemmik, Tom ütleb muuseas, et sealt saab Põhja-Ameerika kõige maitsvama kiirtoidukoha kohvi. Kindlasti ei ole ta sellise väite peale nõus pead andma, sest kes jõuaks kõiki kohti läbi käia ja proovida :)

Siin on mõned pildid, kuidas Maya minuga töötab. Rohkem pilte leiad siit.

Programm on üles ehitatud põhimõttel, et Maya näitab ette ja sina teed kõike järele (loomulikult peab sul olema küllalt palju enesedistsipliini, keegi ju päriselt ei kontrolli, mis teed; võid rahulikult tugitoolis lösutada ja mitte midagi teha).

Peale mängu ülesseadmist sisestad enda kohta andmeid ja teed mõned harjutused, mille tulemused pead teada andma. Selle põhjal määratakse ära, millega peab kõige rohkem tööd tegema (minu jaoks ülakeha, õieti kätelihased) ja ükskõik millist harjutusgruppi (kardio, käe-, kõhu- või jalalihased, paindlikkus) teed, on vastavalt „sinu harjutused” juurde lisatud. Iga kümne korra järel on uus test. Võid ära määrata, millal ja kui pikalt võimled ning kui sa siis mõne korra vahele jätad, pahandab Maya, kus sa olid. Nii et parem on, kui ikka ilusti oma plaanist kinni pead ;) Kui sul on olemas pall, hantlid või harjutuspink võid need ära märkida ning nii muutub erinevate harjutuste hulk suurmaks.

Mulle meeldib enne teisi üles tõusta ja justkui mõned hetked enda jaoks varastada. Pealegi annab selline hommikune tegevus energiat terveks päevaks. Olen avastanud, et jõuan lastega palju rohkem kaasa joosta, kui me väljas käime (minu jaoks on jooksmine alati kõige ebameeldivam tegevus olnud, käima olen valmis kilomeetrite kaupa - kui Eesti Majale lähemal elasime, kõndisin iga päev 6 km tööle ja jälle tagasi, isegi siis kui mul pambud kõhus kaasas).

Ja nii ma vaatangi uue aasta peale ning loodan lihtsalt, et sellest saab üks kena aasta, mis liiga palju ebameeldivat kaasa ei too. Seda on niikuinii liiga palju meie ümber. Samas tunnen, kuidas tahaksin mõnikord kergemini lahti lasta inimestest, kes päriselt tähtsuseta, kuid kelle teod mulle haiget teinud (või hoopis peaks õppima rohkem andestama?).

Imeilusat uut aastat kõigile!