„Mõtle, kui me hingaksime kõrvadega!” tuli minu pisikene kaisukaru äkki huvitavale mõttele. „Kui oleks hingamise võistlus, siis kõik hoiavad hinge kinni, aga mina hingan kõrvadega!”
Eileõhtune heietus lapse suust! Vahel on mul raskusi neid õhtul unise peaga kuuldud arutlusi hommikul meenutada. Justkui unenäod, mis kuhugi kaovad. Mäletad ainult seda, et unenägu oli (vähemalt minuga on nii :)
Ühel hommikul pinnisin teda, et me ikka rääkisime millestki huvitavast, kuid ta keeldus minuga suhtlemast, kuigi nägin ta näost, kuidas talle kõik kenasti meelde tuli. Ja siis meenus mulle see väga tähtis arutlusteema, millise mehe ta võtaks ja kuidas ta oma ühele klassivennale kohe ütleks, et „sinuga ma kindlasti ei abiellu ja pealegi oled sa loll!” Kui ma püüdsin teda pisutki pehmemale lainele meelitada, kas ikka kõlbab nii otse asju välja öelda, siis ei lasknud ta end mitte kuidagi kõigutada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)