Blue Mountain suusamäel, mis on kõige kõrgem Ontarios. Pildil on pool mäge ülespoole künka taga peidus. Kokku on suusaradasid 34 igale raskusastmele.
Mari uhkelt pööret tegemas. Tom on lastega kõvasti tööd teinud. Mina olen rohkem pühapäeva suusataja :)
Loomulikult meeldib lastele suuri lumepilvi tekitada! Ja, oh, kui tore, kui emme saab lumepilve sisse mähkida (kuigi pildil on vaid Kirke Mari ohvriks langenud).
Kirke mäel ja lifiti järjekorras. Õnneks on nädala sees mäe peal palju rahulikum, ei ole nii palju suusatajaid. Seekord täitusid siiski õhtuks mäeküljed noortega, kellel said just eksamid läbi ning nüüd ainult ootus ees, et edasi õppida või millegi muu meelepärase/meelepäratuga tegelema hakata, st oma elu elama hakata.
Loomulikult ei saa lapsed üle ega ümber võimalusest toredaid hüppeid sooritada. Ainult vahel lõppevad sellised hüpped lumehanges...
Vaade mäe otsast Blue Mountain külale.
Ja siin on õhtune vaade mäele. Väga paljud rajad on valgustatud, nii saab kella kümneni lumemõnusid nautida.Proovin homme kirjutada natuke pikemalt meie suusatamisest, sest kasutasime seekord ühte pakkumist, mille eest saime odavamalt hotelli, kuid pidime minema kuulama mingit ettekannet, kus inimestele püütakse pähe määrida „timeshare'i” - teoreetiliselt soodsamat vaba-aja veetmise pakendit.
Kadestusväärselt mõnus lumi teil seal. Meil siin lörts vaheldub pori ja mudaga. Selline oktnodestne talv. Isegi koeraga jalutama ei pääse, sest ta keerab ennnast nii mudaseks ja märjaks, et lausa kahju loomast.
VastaKustuta-Katrin-
Jah, piisab vaid pisut põhja poole sõita, kui suure tõenäosusega lumi maas! Toronto on vahelduva eduga valge olnud, sula ja külm käivad meist kordamööda üle, kuigi sel aastal on palju külmem kui eelmisel. Täna on jälle suur maru väljas ning tänavad lumega kaetud...
VastaKustuta