IKEAs ja kinos

Minu kaks vaba päeva, et lastega midagi ette võtta. Arutasime mitmeid erinevaid võimalusi, kuni lõpuks läksime laste lemmikpoodi - Bulk Food - kus kõik said endale kommi osta (ei lubanud neil üle ühe naela minna - kummaline on siin see, et Kanada on meetrisüsteemi peal, kuid mõnest harjumusest on raske lahti saada, nagu kauplustes kaaluühikud, mis ikka naelades).

Peale seda suundusime IKEAsse, kus on meie meelest kõige maitsvamad lihapallid! Kirke lihapallide kõrval peab olema pohlamoos ja Maril kaste. Muidugi ei saanud me mööda minna lasteasjade osakonnast, kus hulgaliselt pehmeid ja karvaseid loomi. Õnneks ei tulnud seekord ükski neist meiega koju kaasa, kuigi eks mu pisem paitas erilise huviga väikest halli oravat. See esimene huvi kaob tavaliselt kodus kiiresti ära ning mänguloomade kuhi seisab mahajäetuna voodi jalatsis...

Peale seda viis tee meid kinno, kus läksime vaatama „Wall-e” - joonisfilm robotist, kes peab koristama planeedi kõigest prahist, mis inimesed sinna tekitanud, samal ajal kui inimesed ise juba 700 aastat järjest mõnusalt aega veedavad hiiglasuurel kosmoselaeval. Väga aktuaalne teema ja ma loodan, et noored, kes seda vaatavad, jätavad meelde, mis see kontrollimatu raiskamine meie planeedi tulevikule tähendab.

Lastele meeldis film, eriti Kirkele ja Marile. Mari muidugi hakkas loetlema asju, mida tegelikult ei saaks juhtuda, kuid ta sai väga hästi aru, et see oli lihtsalt üks väljamõeldud jutt, mis aitas rõhutada filmis edasiantavat mõtet. Film ei ole tavapäraselt lõputut action'it täis, väga pikalt on lõike, kus keegi midagi ei räägi, kus pead ise kaasa mõtlema. Muuhulgas ka selle peale, kas elu kosmoselaeval justkui paradiisis ongi see, millest me unsitame, mida me tahame...