Esimest korda saime siniseid kartuleid süüa Rootsis elades, kui meile sellist maiust kartulipudruna pakuti. Maitse on muidugi täpselt nagu kartul ikka, kuid tavalise valge värvi asemel on sel pisut lillakas toon juures.
Ostsin eelmisel nädalal naljaviluks mõned, kui neid juurvlijade vahel märkasin. Lapsed olid mul köögis, kui ma kartulid pliidilt tõstsin ning neid näitasin, ise seletades, et sai vist seekord liiga pikalt keedetud, näe kartulid puha siniseks läinud. Laste näod olid lausa kirjeldamatud, kui ma kartulipudru valmis tegin ning neile proovida tahtsin anda. Eks ma siis proovisin ise, ja manasin näole võimalikult koledaid grimasse. Naeru tagasi hoides tulid mul lausa pisarad silma, mis muidugi süvandasid muljet, et asi on käest ära.
Viimaks oli Hanna kõige julgem toitu maitsma ning tema sabas minu tüdrukud. Kuna kõhud olid väga tühjad ning asi polnudki kõige hullem, siis olid kõik nõus oma taldrikule suure kuhja putru saama.
Kirke silus kenasti oma pudru laiali ning tegi isegi kaunistusi peale. Kõrvale pakkusin ahjus küpsetatud lõhet, millel ainult pisut juustu peal. Väga raske on lastele mingeid uhkeid roogasid pakkuda, kõik peab lihtne olema ja kui juust peal, siis võib pea-aegu et kõike süüa
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)