Kui oma kassipere kaugel kodus, siis loomulikult jäävad silma kõik võõrad kiisud. Nagu see pisike kassipoeg, kes ilmselgelt oma kodu vanaema-vanaisa suvila trepi all leidnud. Õnneks ikka koos oma emmega, keda kõik Viinerikiisuks kutsuvad, sest teda sai juba mõne aasta eest nendega ära meelitatud.
Kiisuke on nii armas, et võtaks hea meelega lausa koju kaasa! Tean ühte loomarmastajat, kes just sedamoodi tegi! Päästis oma aias vaevalt hinges oleva valge kassipoja ning kuhu sa ta siis Kanadasse tagasi minnes selle paned, loomulikult võtad kaasa! Mõned päästavad näljahädas neegrilapsi, teised hüljatud loomi. Kahjuks ainult ei jätku neid mõlemat sorti inimesi küllalt meie hulka...
Kuna meie jätame siiski kassipere rahule ning laseme neil maja juures tegutseda, siis tunneme rõõmu naabripoiste kassi üle, kes leidnud endale mõnusa peesitamiskoha tänavu aia sisse tehtud väravas. Selline ava kahe maja vahele sai sel suvel valmis meisterdatud, sest muidu peab ja tänava pealt suure ringiga kohale minema, ja kes seda jõuab nii palju teha nagu minu tüdrukud ja naabripoisid teevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)