Kirke on õnnelik, sest pikkust just napilt üle 140 cm, mis lubab tal kõik viis rada läbida. Viimane kord vaatas ta kadedalt Mari, kes ka raskemad rajad vallutas.
Mari tunneb end lausa nagu vana kala sellel rajal. Tal on väga palju jõudu kätes, mis aitas tugevalt kaasa kaks aastat tagasi, kui vihma hakkas sadama ning kõik väga libedaks muutus. Ta lausa aitas üht hädalist noormeest, kes temast vast viis aastat vanem oli. Minul jääb üle ainult imetleda (ja kadestada) tema sihikindlust.
Seekord oli kaasas ka kuuene noorhärra, kellele ma juhtumisi vanatädiks olen! Tema jaoks oli see esimene kord. Muidugi oli kõik põnev ja huvitav, kuigi pisut raskusi oli enda kinnitamisega nööride külge. Õnneks võtsid tema abistamise üle kena noor neiu ja noormees, kes ka teisi põngerjaid hea meelega aitasid. Mul oli tõeliselt hea meel seda näha.Minu kogemused rajatöötajatest on samuti väga positiivsed. Nad on hästi sõbralikud ning abivalmid! Teisalt ehmatas mind ühe naise kuri hääl, kui ta kamandas lapsi asju õieti ja kiiremini tegema... Miks peab kõik nii perfektne olema ning kärmesti käima! Nad on lapsed, kellel on lõbus, miks peaks seda neilt ära võtma! Või kas me tõesti ei võiks rohkem julgustavamad olla ning mitte liiga nõudlikud!!!
Mõned pildid toredatest hüpetest ühelt platformilt teisele:
me oleme siis ju suisa naabrid peaaegu. ma ka nõmme mäe all ja jalutuskäigu kaugusel seikluspargist. aga park on vahva, meil plaanis ka varsti jälle sinna minna.
VastaKustutamulle on häda viimasel ajal selles, et tütar, kes on sina vanema tüdrukuga sama vana, on äkki väga teismeliseks saanud. ei taha minuga enam kuskil koos käia. ehk sinna õnnestub mul ta kaasa vedada. :)