Ometigi võimalus teha värske pilt päris merest ja kodulinnast :). Meri on alati kuidagi eriliselt hinge lähedal olnud, isegi kui iga päev seda Tallinnas elades ei näinudki - piisas teadmisestki. Võib-olla on see mu esiisade geenidest sees, kes Hiiumaal naised kodu hoidma jätsid ning merd kündma ruttasid. Tunnetasin, kuidas meri on andnud mu hingele avarust, vabaduse lootust. Tartusse ülikooli minnes muretsesin, kas see linn nii kaugel merest hakkaks mind ahistama...
Lahutamatud meri ja kajakad.
Mererõõmud...
vahvad pildid, mul oleks ka tahtmine vahusesse lainesse hüpata, see on nii kutsuv ja pehme... vastupandamatu.
VastaKustutarõõm, just rõõm on see mis neis piltides on :)
Nii armas :)
VastaKustutalastele on siin tõesti merega väga palju rõõmu seotud - selliseid laineid järve ääres ei näe (isegi suure järve), ja ookean on ikkagi lliga kaugel! kahju ainult, et ilmad nüüd vihmaseks ja jahedaks keerasid...
VastaKustutakas tõesti eestis nii suured lained??
VastaKustutaaga ilusad ilusa-ilma-mere pildid. :)
lained on toesti ehtsad eesti mere lained vääna rannalt isegi sel suvel nendel nappidel kenadel päevadel võetud!
VastaKustutaToredad pildid ja siia juurde sobivad hästi ka need laste mereretke pildid, eriti see viimane - lapsenägu päikesepaistes. Su fotod ja kirjutised loovad alati hea meeleolu.
VastaKustuta