Väga vaikne esmaspäev! Toomas pidi tööle minema täpselt nagu kõik teised tööinimesed, välja arvatud mina, kes oli endale kenasti pühade viimase päeva vabaks võtnud (tunnistan, juba mitmendat aastat järjest, sest koolid on kinni ja keegi peaks lastega kodus olema).
Mina nautisin hommikul linnulaulu ja lugesin raamatut. Varsti olid muidugi tüdrukud ka üleval ning pidin Mari nõudmisel talle putru tegema (olin väga üllatunud, sest ta eelistab pigem mõnda krõbinapuru sellisel vabal päeval). Hiljem kurtis ta kõhuvalu (liiga palju komme kindlasti) ja isegi peavalu - siit selgitus pudrusoovi kohta. Andsin talle esimest korda "täiskasvanu" rohtu - õieti rohupurgil ei soovitata enne 12 eluaastat lastele anda, kuid ma arvestan, et Mari on juba peaaegu kaksteist ja vähemalt peavalust sai ta võitu. Loodan väga, et tal ei hakka kunagi sellised migreenid tulema, mille käes mina aegajalt virelen.
Vaatamata pildile, mis ilustab teksti, ei küpsetanud me täna - seda tegime eile! Hoopistükkis proovisin jagu saada laste raamaturiiulist, millesse raamatud enam ära ei taha mahtuda. Väga tüütu töö, sest ei oska õieti mingit süsteemi luua. Nii palju tegin, et osa raamatuid peitsin kasti hoiule (beebiraamatud), osa kavatsen anda Kersti tüdrukule, osa lähevad Goodwill'i. Aga vähemalt näevad asjad paremad nende toas nüüd välja. Muidu oli raamatuid igal pool hunnikutes.
Lõpuks sain nautida seda imemaitsvat õuna-kohupiimakooki teega ning lubasin endale, et küpsetan kindlasti sama kooki teinekord uuesti, eriti kui mul nüüd nii palju abilisi köögis on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)